Kui Curiosity alustas hiljuti tõusu mööda Marsi orgu, millele on antud hüüdnimi Valle Grande, saatis see Maale pildid, mis olid missiooni teadlastele tuttavad: kärjekujulised tekstuurid ehk hulknurkseid pragusid, mille läbimõõt on umbes 4–8 sentimeetrit. Missioon on varem selliseid geomeetrilisi kujundeid märganud väikestel aladel mitu korda, kuid mitte kunagi nii suures ulatuses nagu Valle Grandes.
360-kraadisel panoraampil, mille kulgur jäädvustas 19. ja 20. juunil ehk missiooni 4930. ja 4931. Marsi päeval (solil), ulatuvad hulknurksed mustrid igas suunas nii kaugele, kui kulgur näeb. Need katavad isegi lähedal asuva umbes kuue meetri kõrguse künka, mille hüüdnimi on Miraflores ja mille tipus on paks liivakiht.
„Oleme Curiosity kaudu näinud palju lummavaid maastikke, kuid see hulknurkade meri võttis sõnatuks,“ ütles missiooni teadusjuht Ashwin Vasavada NASA Jet Propulsion Laboratoryst Lõuna-Californias. „Mõõtsime hoolikalt nende kuju ja keemilist koostist ning loodame, et kogutud andmed annavad vihjeid selle kohta, kuidas need moodustised tekkisid.“
Osa hulknurkadest, mida missioon on varem täheldanud, tekkis selgelt mudapragudena. Kuid selliste kärjemustrite kujunemisele võivad kaasa aidata ka muud protsessid, näiteks korduvad soojenemis- ja jahtumistsüklid või surve, mis surus vee setetest välja ajal, kui pinnas oli mattunud.
Need äsja avastatud hulknurgad on vaid üks paljudest üllatustest, mille Curiosity on leidnud pärast maandumist Marsile 5. augustil 2012 ehk 14 aastat tagasi. Lisaks väävlikristallidele, läikivatele meteoriitidele ja teistele huvitavatele geoloogilistele objektidele on kulgur teinud olulisi avastusi Marsi iidse keskkonna kohta – eelkõige kinnitanud, et seal leidus vett, sobivat keemilist koostist ja toitaineid, mis oleksid võinud toetada mikroobse elu olemasolu.
Miljardeid aastaid tagasi katsid umbes viie kilomeetri kõrguse Mount Sharpi jalamit järved ja jõed. Curiosity on seda mäge järk-järgult vallutanud alates 2014. aastast. Varem on kulgur avastanud Marsi veerohkest minevikust pärinevaid keemilisi jälgi, sealhulgas süsinikupõhiseid molekule, mida peetakse RNA ja DNA – kahe geneetilist teavet kandva nukleiinhappe – võimalikeks eelkäijateks. Teadlased ei saa kindlaks teha, kas need orgaanilised molekulid tekkisid bioloogiliste või geoloogiliste protsesside tulemusel, sest võimalikud on mõlemad variandid. Nende avastamine kinnitas siiski taas, et iidsel Marsil olid elu toetamiseks vajalikud keemilised tingimused olemas.
